1 Kanu-kene Yesos mulurum koleale mundupa kelepa kolea Judia distrik pupa no Jodan lumbiliipa nekendu purum. Kanu-kene alsuku yambu pulele yu mulurumna oku máku turing kene, taki-taki aku tiring kene yu-ni yambuma ung-bo tonjupa mani sirim mele máku turingima alsupa ung-bo tunjurumko.
2 Perisi-yi mare yu mulurumna oku ‘Yunu nambulka nimbánje? Nimba kis-simbanje manda lepu piliamili.’ niku yunu walsiku piliiku niku mele: “Yi te-ni yu-yunu piliipa kene yunga ambale “Kamu pui.” nimbá kene kapula temba mola aku temba kene ung-mani te topa pula tombaye?” niring.
3 Yu-ni anju pundu topa nimba mele: “Moses-ni ulu akilindu ung-mani sipa nambulka nirimye?” nirim.
4 Enini niku mele: “Moses-ni nimba mele:
5 Yesos-ni nimba mele: “Moses-ni sika aku-sipa bukna turum akiliinga-pe eni kara puku Pulu Yili-ni ambu-yisele kapula-kapula mulunglí mele ung-mani sirimele liiku su siku naa piliiringeliinga yu-ni “Aku-siku teai.” nirim. 6 Akiliinga-pe ui-pulu-pulu Pulu Yili-ni mélema tepa kene
10 Alsuku lkuna lkundu puku muluring kene yu lumbili andúlima-ni Yesos yunundu ung akiliinga pulele walsiku piliiring kene 11 yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Yi te-ni yunga ui liilimú ambale makurupa “Kamu pui.” nimba kene alsupa ambu te liilimú kene yi akili-ni waperanale tepa, ui liilimú ambale tepa kis-silimú. 12 Mola ambu te yunga ui pulimú yili mundupa kelepa wendu pupa yi te pulimú kene ambu akili-ni waperanale telemúko.” nirim.
13 Kanu-kene yambuma-ni eninga kangambulama ‘Yesos yunga kili-ni ambulupili.’ niku yunu mulurumna meku uring kanuku kene Yesos lumbili andúlima-ni ung-mura siku ⸤“Naa meku wai!”⸥ niring. 14 ⸤“Mólu.” niring-na⸥ kanupaliinga Yesos-ni numanu kis panjipa ⸤yu lumbili andúlima⸥ eninindu nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambu-talape akili kangambula ima mele molemele akiliinga enini kangambula ima na moliuna wangi pipi siku “Mólu.” naa niai.” ⸤nirim.⸥ 15 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Kangambolama-ni ‘Pulu Yili oliunga yi nuim kingele mulupili.’ niku molemele mele aku-siku naa nilimele yambuma yunga koleana sukundu aima naa pungí, mólu.” niker.” nirim. 16 Akili nimba kene yu-ni kangambulama kanglupa yunga kili-ni enini tilu-tilu nimba pengimanga ambulupa enini membu panjipa “Pulu Yili-ni “Eni molku konjangi.” nipili.” nirim.
17 Kanu-kene Yesos ola angiliipa kolea marenga pumba purum kene yi te yu pumba purumna lkisipa omba yunga kumbi-kerina koporungu langupa yunundu walsipa piliipa kene nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele Yi-Kaiéle, na nambulka ulu te tembu kene na kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele liimbuye?” nirim.
18 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu-ni na nambimuna “Kaiéle” nikinuye? Yambu kaí te naa molemú. Pulu Yili mindi kaiéle.” nirim.
19 ⸤Aku-sipa nimba kene yili-ni walsurumeliinga pundu topa nimba mele:⸥ “Nu ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-manima ⸤Moses-ni piliipa yandu nimba sirim-ma⸥ piliillu. ⸤Ung-mani akuma i-sipa mele⸥:
20 Aku nirim-na piliipa kene yi kanili-ni nimba mele:
21 Yesos-ni yunu nem-nemi nimba kanupa numanu monjupa kene yunundu nimba mele: “Papu tellu akiliinga-pe ulu tilu mindi naa tellu. Nu pukunu nunga méle nosulluma pali ku-moni liikunu kene, ku-moni liiníma yambu-korupama moke teku sikunu kene na lumbili ui.” nirim. “Nunga ⸤mána-⸥mélema aku tiní kene mulú-koleana nunga méle lupa-lupa kaí pulele lemba.” nirim.
22 Yi kanili méle aima lupa-lupa kaí pulele nusurumeliinga Yesos-ni yunundu aku nirim-na piliipa kene yunu kumbi-keri tepa numanu kis panjilsiliipa anju purum.
23 ⸤Aku tirimeliinga kanupa kene⸥ Yesos topele topa yunga lumbili andúlimandu nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu yambu-kamakoma aima mindili siku sukundu pungí.” nirim. 24 Ung akili nirin⸤-na piliiku kene⸥ yu lumbili andúlima-ni mini-wale munduring. Akiliinga-pe Yesos-ni alsupa eninindu nimba mele: “Kangma, Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu yambuma aima mindili siku pungí. 25 Kung-kemel akili ⸤kung aima auli te akiliinga-pe⸥ kalé suruli kupulanum-na sukundu pumbandu mindili laye-kolte mele sipa kene pumba. Akiliinga-pe yambu-kamakoma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu mindili aima lakuku mele siku pungí.” nirim.
26 ⸤Aku nirim-na piliiku kene⸥ yu lumbili andúlima aima mini-wale munduku suru niku anju-yandu tombulku kene niku mele: “Aku lem penga kamu mindili nolkemela kupulanum-na nae kapula wendu pupa, molupu konjupu mindi pumulú kupulanum-na pumbaye? Te mólunje?” niring.
27 Yesos-ni enini nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: “Sika yambuma eni-enini kapula mólu, akiliinga-pe Pulu Yili-ni kapula tenjimba. Pulu Yili yu-ni uluma pali kapula telemú. Ulu te yu-ni kapula naa temba te mólu.” nirim.
28 Yu-ni aku nirim-na piliipa kene Pita-ni yunundu nimba mele: “⸤Pe oliu-kene nambulka ulu te wendu ombáye?⸥ Oliu oliunga mélema pali mundupu kelepu nu lumbili purumulu mele pulimulu kanili.” nirim.
29 Yesos-ni nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yambu na numanu monjuku nanga kongun tenjiku temani-kaiéle toku silsiliiku andungíndu eninga lkuma kene, anginipilima kene, kimulupili kene, anupili kene, lapaliima kene kangambulama kene, koleama kene, akuma munduku kelemele yambuma pali 30 ya ma-koleana aima méle pulele ola-kilia liiku kene, penga pungí koleana kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele liingíko. Ya ma-koleana lkuma kene, anginipili, kimulupili, anupili, kangambulama, koleama kene, akuma pali pulu-kilia ola munduku liingíko; ⸤na numanu naa munjingí yambuma-ni⸥ enini mindili singíko.” niker. 31 Akiliinga-pe ekupu auli molemele yambumanga pulele penga ⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana⸥ yambu-korupama mulungí; ekupu korupa pupili molemele yambuma penga yambu-aulima mulungí.” nirim.
32 Kanu-kene ⸤Yesos kene yu lumbili andúlima kene⸥ enini kolea-auli Jerusallem pungí puring. Yesos kumbi lirimna lumbili andúlima aima numanu pulele liiku mundulsiliiku yunu lumbili puring. We-yambu aeleku lumbili uringma kepe mini-wale munduku mundu-mong telsiliiku puring.
35 Kanu-kene Seperi-málu Jemis kene Jon-sele elsele Yesos mulurumna okulu kene nikulu mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nu-ni ‘Olsu ulu te teani.’ nimbu mawa tembulú okumbulu.” niringli. 36 Yu-ni elselendu nimba mele: “Nambulka ulu te ‘na-ni else-kene tenjambu.’ niku nikimbiliye?” nirim.
37 Elsele-ni pundu toku nikulu mele: “Nu penga nunga kolea tondulu talang púlina ⸤yi nuim kingele molkunu kene, ‘olsu nu-kene wasie yi-nuimima molamili.’ nikunu⸥ ‘olsu te nunga ki-bokundu monjukunu te nunga ki-tarukundu monjani.’ nimbu mawa tekembulu.” niringli.
38 Yesos-ni elselendu nimba mele: “Mawa tekembele mele else piliikulu naa kongnjukumbele. Na no-mingina no nombále else kapula nunglíye? Mola na no liimbále else kapula liingíye?” nirim. 39 Elsele-ni yunundu pundu toku nikulu mele: “Kapula tembulú.” niringli.
41 Jemis Jon-seleni ⸤‘Yesos-nga wangu-selenga molambili.’⸥ nikulu mawa tiringli akili piliiku kene lumbili anduli yi rurepunga tale wema-ni elsele-kene numanu kis piliiring.
42 Kanu-kene Yesos-ni lombili andúlimandu “Wai.” nimba kene, eninindu nimba mele: “Oliu Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-talapemanga yi-nuimima eninga yambuma tondulu munduku nokuku kongun tondulu púlima taki-taki liiku silimele. Yi bi molemú yima eninga yambuma ‘Mindili nangi.’ niku lakuku nokolemele. ⸤Yambuma-ni eninga yi-nuimimanga ungma liiku su singí kupulanum te naa lelemú akili⸥ eni piliilimili. 43 Akiliinga-pe ⸤we-yambumanga yi-nuimima-ni eninga yambuma tondulu munduku nokolemele mele na lumbili anduli yima⸥ eni-enini aku-siku anju-yandu naa teangi. Eninga yi te ‘Na bi ola mulupili. Na yi-auliele molambu.’ nimbá yili eninga kongun tinjili yili mulupili. 44 ‘Na eninga yi-nuimele molupu eni nokambu.’ nimbá yili eninga pali kongun kendemande tinjili yili mulupili. 45 Aku-sipako, Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kepe ‘Yambumanga yi-auliele molupu eni nokambu. Eni nanga kongun-kendemande-yambuma molangi.’ nimba naa urum. ‘Yambumanga kongun-kendemande-yili molupu, eni tepu liipu, ulu-pulu-kismani enini ka sipa nokulemú mele naa nokopili kapula molku konjangi akiliinga na yambu puleliinga nimbu pundu tonjupu nanga kangiele sipu, alko topu kolunjambu.’ nimba urum.” nirim.
46 Kanu-kene Yesos kene yunga lumbili andúlima kene enini kolea-auli Jeriko uring. Oku kene enini kene we-yambu pulele kene Jeriko munduku kelku pungí puring kene mong kis lirim yi te, yunga bili Ba-Timias, (akiliinga pulele Timias-málu), kupulanum alsena molupa yambuma “Ku-moni sai.” nimba mawa tirim.
47 Kolea Nasaret yi Yesos omba purum akili piliipa kene mong kis lirim yili yu-ni pulu monjupa tondulu nangale topa walsipa kene nimba mele: “Yesos, ⸤yi nuim king⸥ Depit-ni kalupa liirim yili, na kondu kului!” nirim.
48 Yambu pulele-ni yunu ung-mura siku “Nu ung naa nikunu táka-niku mului!” niring.
49 Yesos we angiliipa kene “Yunu upili niai.” nirim.
51 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Na-ni nu nambulka tenjambu niku piliikunuye?” nirim kene mong kis lirim yili-ni nimba mele: “Raponai, na mongale-ni mélema kanambu nanga mongsele teku kaí tenjani.” nirim.
52 Yesos-ni nimba mele: “ ‘Na-ni nunga mongsele kapula tenjimbu.’ niku pilííneliinga nunga mongsele kaí lekemeliinga pui.” nirim. Yesos-ni aku nirim kene yunga mongsele enaliinga kaí lirim, mélema kanupa kene, Yesos purum kupulanum-na lumbili purum.