1 Eni ⸤Krais-nga yambu⸥ Gallesia molemele yambu-wiliema, na-ni ui Yesos Krais unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring kulurum mele nimbu sirindu kene eni aima piliiring yambuma, eni yambu nae-ni numanuma tepa bemba sipa liipa lu sirimuye? 2 Na-ni eni ung aima tiluele walsipu piliambu: Mini Kake Tiliele ⸤kupulanum nambulkarenga⸥ liiringiye? ⸤Moses-ni⸥ “Teai!” nimba ung-mani sirimuma piliiku liiku teng panjiku tiringeliinga Mini Kake Tiliele liiring, mola ⸤temani-kaí topu sirindele piliiku kene⸥ ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiringeliinga liiringiye? 3 Eni ⸤nambulka ung te piliiku kene⸥ aku-siku wilie pulimeléye? Ui-pulu-pulu ⸤‘Krais-nga yambuma molamili. Pulu Yili-ni oliu kanupa kaí piliipili.’⸥ niku kene Mini Kake Tiliele liiring kanili, pe ekupu ⸤numanu topele toku⸥ eni-enini eninga tonduluma-ni ‘⸤Moses-ni ung-mani sirimuma piliipu liipu tepu kene⸥ aku-sipu molamili.’ niku piliilimiliye? 4 ⸤‘Krais sika.’ niku tondulu munduku piliiring kene⸥ ⸤Mini Kake Tiliele-kene⸥ ulu ⸤kaí aku-sipa⸥ mare eni-kene wendu urum akuma we wendu urumye? ‘Ulu ⸤kaí⸥ akuma we wendu urum lam.’ nimbu kanokur. ‘⸤Ulu kaí akuma wendu urum kene penga ‘Moses-ni ung-mani sirimuma-ni oliu tepa liimba.’ niku piliiku liiring⸥ akili aima kis.’ nimbu piliiker. 5 ⸤Moses-ni⸥ ung-mani sirimuma piliiku liiku telemeláliinga Pulu Yili-ni yunga Minéle eni sipa, eni molemelena ulu-tonduluma telemúnje, mola ⸤temani-kaiéle⸥ piliiku kene ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiringeliinga aku telemúye?
6 ⸤Pulu Yili-nga bukna Eprayam-ndu nimba molemú mele⸥ piliiku piliai:
10 ‘⸤Moses-ni⸥ ung-mani sirimuma piliipu liipu teng panjipu temulú kene ⸤Pulu Yili-ni oliu ‘ulu-pulu-kis naa pili yambu sumbi-nílima’ nimba kanomba.’⸥ niku tondulu munduku piliilimili yambuma Pulu Yili-ni ‘Mindili noku molku kis-sangi.’ nimbá. Pulu Yili-ni aku nimbáliinga ung te piliipu kene aku niker akili Pulu Yili-nga bukna molemú. Akili i-sipa mele:
13 ⸤Pulu Yili-ni⸥ ‘Krais mindili nomba mindili sipa mulupili.’ nirim-na yu sika mindili nomba numanuna buni tipili mindili sipa mulurum ulu akili-ni, Krais yu-ni oliu ⸤Juda-yambuma⸥ ung-manima-ni ‘Mindili noku molku kis-sangi.’ nilimú kupulanum-na wendu liinjirim. ⸤Pulu Yili-ni Krais tepa kis-sirimeliinga ung-pulu te Pulu Yili-nga bukele-ni nimba mele:⸥
15 Angmene, ⸤‘Ung te na-ni ung-bo tonjumbale sumbi-siku piliangi.’ nimbu⸥ ya ma-koleana yambuma-ni ulu te telemele mele eni piliilimilále nimbu sambu. Yambu tale-ni “I-sipu i-sipu teambili.” nikulu anju-yandu ung te niku panjikulu mi lelembele kene penga niku panjikulu mi lelembele ung kaniliinga yambu te-ni ung te wendu naa liilimú, yambu te-ni ung te sukundu naa mundulimú. Sika ung akili ma-koleana yambusele-ni mindi niku panjilimbele akiliinga-pe penga ung kanili yambuselenga te-ni alowa naa telemú. Ungele niku panjikulu mi lelembele mele aku-sipa we pelemú. ⸤Akili manda monjupa, Pulu Yili-ni Eprayam-kene tirim mele liipa ora silimú.⸥ 16 Pulu Yili-nga bukele-ni nilimú mele i-sipa: “Pulu Yili-ni “Tembu.” nimba, nimba panjurum ungele ⸤oliu Juda-yambumanga anda-kolepa⸥ Eprayam kene Eprayam yu-ni kalupa liimbale kene akuselendu nimba, nimba panjurum.” nilimú. “⸤Yi⸥ kalupa liimbale.” nilimú kanili ⸤yi⸥ tiluelendu mendepolu nilimú. “Nu-ni kalkunu liinéle.” nilimú. “Nu-ni kalku liiníma.” naa nilimú. Yambu pulelendu naa nilimú, tiluelendu mendepolu nilimú. ⸤Yi⸥ tilu akili ⸤Pulu Yili-ni makó turum yi-nuim⸥ Kraisele.
17 Ung niker ilinga pulele i-sipa mele: ⸤Pulu Yili-ni “Aku tiní kene na-ni i-sipu i-sipu tembu.” nimba,⸥ nimba panjipa mi lirim ung kanili yu kórunga kumbi-lepa wendu omba pirim. Ung kanili ui we pípili penga punie po-andret kelepa teti omba purum kene ⸤Moses-ni⸥ “Teai.” nimba ung-mani sirimuma wendu urum. ⸤Ung-mani kanuma sika penga aelepa wendu urum akiliinga-pe⸥ Moses-ni ung-mani sirimuma-ni Pulu Yili-ni ui nimba panjipa mi lirim ungele manda naa topa mania mundumba, Pulu Yili-ni ui nimba panjurum ungele we pemba mindi pelemú, ung akiliinga kongunale mania manda naa pumba. 18 Yambuma Pulu Yili-ni “We simbu.” nirim melale liingíndu Moses-ni ung-mani sirimuma piliiku liiku teku kene méle kanili liilkemelanje Pulu Yili-ni ⸤“We simbu.” nimba,⸥ nimba panjurum ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliikuliinga kapula naa liilkemela. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni Eprayam-ndu “We simbu.” nirim melale ung nimba panjurum ungele-ni mindi méle akili yu we simbandu yu-yunu piliipa kene makó turum. ⸤Eprayam-ni ulu te tirim-na kanupa kaí piliipa kene Pulu Yili-ni “Simbu.” naa nirim. Yu-ni yunu piliipaliinga aku-sipa nimba panjurum.⸥
19 ⸤Pulu Yili-ni “We simbu.” nirim melale simbandu yu-ni ui nimba panjurum ungele piliipa kene simba⸥ lem Moses-ni “Teai!” nimba ung-mani penga sirim-ma nambimuna sirimuye? Ung-mani kanuma-ni nambi telemúye? Aku, “Yambuma ulu-pulu-kísima telemele mele piliangi liipu ora sambu.” nimba kene Pulu Yili-ni ⸤“I-siku teai. I-siku naa teai.” nimba⸥ ung-mani kanuma sirim. ⸤Pulu Yili-nga ung-mani Moses-ni yandu nimba sirim-ma naa pelkanje ulu-pulu-kísima tepu kene ‘Tepu kis-símulu.’ nimbu naa piliilkumulá.⸥ Akiliinga-pe ‘Ung-mani kanuma kamu pípili.’ nimba Pulu Yili-ni naa sirim. Eprayam-ni kalupa liimbalendu ui nimba panjurum kalupa liimba yi kanili ‘ui naa upili ung-manima-ni yambuma nukupili. Yu ombá kene ung-manimanga tondulale mania pupili.’ nimba Pulu Yili-ni ung-mani akuma sirim. Pulu Yili-nga ung-manima mulú-koleana angkellama-ni yandu niku sinjiring, yambuma kene mulú-koleana angkellama kene suku-singina yi te-ni yandu liirim kene kamu pirim. ⸤Suku-singina yi nikem akili yu Moses.⸥ 20 Pulu Yili-ni ung-manima simbandu suku-singina yi te-ni molupa nimba sinjirim, Pulu Yili-ni yu-yunu yambumandu sumbi-sipa ung te naa nirim, akiliinga-pe yi te-ni yu-yunu ung te sumbi-sipa nimba panjilimú kene suku-singina yambu te-ni ulu te naa tenjilimú. Pulu Yili yu yi tiluele mindi molupa yu-ni yunu sumbi-sipa Eprayam-kene ung te nimba panjurum. Yambu te-ni suku-singina ulu te naa tinjirim.
21 Pulu Yili-ni aku-sipa tirim-na ⸤Moses-ni Pulu Yili-nga⸥ ung-mani ⸤sinjirim ungma⸥ kene Pulu Yili-ni ⸤Eprayam-kene⸥ nimba panjurum ungele kene anju-yandu ele-tu mele molembeleye? Aima mólu! ⸤Pulu Yili-ni numanu tale piliipaliinga “Ung-manima-ni enini nukupili sambu.” naa nirim.⸥ Yambuma kona molku mindi puli ulu-pulele kapula simba ung-mani te pelkanje Pulu Yili-ni ung-mani kanuma piliiku liiku telemele ⸤yambuma⸥ kanupa ‘⸤yambu⸥ sumbi-nílima’ nimba kanolka. Penga oliu aku-sipa ung-mani pelkale piliipu liipu tepu kene numanu sumbi nimba pílima molupu kene yunga kumbi-kerina kapula pupu molkumula. 22 Akiliinga-pe aku-sipa tili ung-mani te naa pirim, naa pelemú. Pulu Yili-nga bukele-ni i-sipa mele nilimú:
23 Yesos-ni oliunga nimba tinjirim mele ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu kupulanumele ui wendu naa upili Moses-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-mani sirimuma-ni oliu ‘Mong liingéliinga mindili nangi.’ nimbándu ka mele sirim. Yesos-ni penga omba oliunga nimba tinjirim mele ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu ulele lku-ki mele lepa, ung-mani ui pirim-manga ka-lkuliinga llok mele pirim kanili penga kima liinjimbaliinga Moses-ni ui ung-mani sirimuma-ni aku tirim. 24 ⸤I-sipu mele niker:⸥ ‘ ‘Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima mundupa kelepa, numanu sumbi nimba pili yambuma molemele.’ nimba kanupili.’ niku ‘Krais-ni oliunga nimba tinjirim mele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimba Krais ui mana mania naa upili Pulu Yili-ni ‘Ung-manima-ni oliu nukunjupili.’ nimba, ung-manima sirim. 25 Akiliinga-pe ekupu oliu Krais-ni tinjirim mele ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliipu molomulú ulu akili wendu urum lelemáliinga ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-mani ui sirimuma-ni oliu naa nokulemú.
26-27 Ekupu Krais Yesos-ni ⸤penga tinjirim mele⸥ ‘Sika ⸤oliunga nimba tinjirim⸥.’ niku tondulu munduku piliilimili ulele-ni eni pali ekupu Pulu Yili-nga kangambulama mulungí kupulanumele akisinjirim-na aku-siku molemele.