1 Pita Jon-sele yambuma ung niku sikulu muluringli kene Pulu Yili popu tunjuring yima kene, lku-temboll nukuring ele-yimanga nukuli yili kene, Sadusi tápu-yima kene, Juda-yambumanga yi-auli kanuma elsele ung niku siku muluringlina uring. 2 Elsele-ni Yesos ónu-koleana lomburupa ola mulurum akili mele niku sikulu yunu aku-sipa tirim mele yambuma pali lomburuku ola mulungí akili mele nikulu siringli piliikuliinga enini arerembi kuluring. 3 Enini elsele ka sikuliinga, ‘Ekupu kalá topa sumbulú tokumaliinga opali ulsulam-ui kot tenjamili.’ niku elsele liiku ka-lkuna panjiring. 4 Akiliinga-pe Yi-Nuim Krais Yesos-ndu ung niku siringli piliiring yambumanga yambu pulele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring. Kanu-kene uinga ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yi kanuma kene penga tondulu munduku piliiring yi kanuma kene liipa tere lepa paip-tausen mele muluring.
5 Ulsulam-ui ⸤Juda-yambumanga⸥ yi-aulima kene tápu-yima kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene kolea-auli Jerusallem liiku máku turing. 6 Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa uinga mulurum yi Anas kene penga yunga alko topa aku-sipa mulurum yi Kayapas-sele, elsele kene, ‘Jon’ nili yi te kene, Alleksenda kene, Anas yunga pulu lirim yi mare kene, enini wasie liiku máku turing. 7 Máku toku kene Pita Jon-sele kot tinjingíndu eninga kumbi-kerina liiku ola angnjiku walsiku kene niku mele: “Else-kene nambulka tondulale pelemú, mola naenga bilinga walsikuliinga else-ni ulu-tondulu akili tíngliye?” niku walsiring.
8 Kanu-kene Mini Kake Tiliele Pita-nga numanuna omba molupa kapula tirim-na Pita-ni eninindu nimba mele: “Eni Juda-yi-aulima kene, tápu-yima kene, 9 eni olsu walsikimiliele, olsu-ni yi kimbu kis líliele kondu kolupulu liipu tapunjúmbuleliinga walsikimili nimbu piliiker. Akili nambi-sipa kaí límu niku piliiku walsikimilinje? 10 Aku lem eni kot piliikimili Isrel-yi kanuma kene eninga yambuma pali ung ili mimi-siku piliai! Kolea-kelú Nasaret yi Yesos Krais, eni ‘Yunu kulupili.’ niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring, Pulu Yili-ni topa lomburupa ola munjurum, yi Yesos kaniliinga tondulalenga yunga bili lepu walsipu ⸤‘Kaí lipili.’ nimbulu kene⸥ yi ili kaí lepa eninga kumbi-kerina angiliikim eni kanokumele. 11 Konana te toku kene ung-eku toku niring akili i-sipa mele:
13 Pita kene Jon-sele mundu-mong naa tenjikulu ungma sumbi-sikulu niringli kanukuliinga, elsele skull tenga naa tekulu we bo-yisele muluringli akili piliikuliinga enini numanu pulele liiku munduku kene, ‘Yi i-sele uinga Yesos-kene wasie tapú-tokulu anduringli yisele lam.’ niku piliiring. 14 Akiliinga-pe yi teku kaí tiringli yi kanili elsele-kene wasie tapú-toku angiliiring kanukuliinga enini ung te kapula pundu toku naa niring. 15 Akiliinga “Elsele kanjollumanga lkuna pena pale.” niring kene pena puringli kanu-kene eni-enini tombulku nikuliinga niku mele: 16 “Yi i-sele oliu nambulka teamiliye? Elsele-ni ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku molemele mele akili⸥ liipa ora silimú ulu-tondulu aima kaí te tíngli Jerusallem molemele yambuma-ni pali piliiku kanúngi ulele oliu-ni “Naa tíngli.” nimbu kapula panda naa tomulú. 17 Akiliinga-pe ung nikimbili ili koleamanga pali nilsiliiku pungí piliingí kene kapula naa temba akiliinga “Kelku yi ⸤Yesos⸥ ilinga temanele yambuma toku siku yunga ungele koleamanga anju-anju naa niangli! Níngli lem elsele aku-siku mong liingliéliinga oliu-ni buni simulú.” nimbu “Mólu!” niamili.” niring.
18 Aku-siku niku panjikuliinga, “Elsele wale.” niku kene elselendu niku mele: “Aima ung laye-kolte kepe, Yesos-nga temanele tokulu yambuma aima ung-bo naa tunjale! Mólu!” niring.
19 Akiliinga-pe Pita Jon-sele elsele-ni eninindu pundu toku nikulu mele: “Pulu Yili-ni olsu “Teale.” nilimú akili mele mundupu kelepulu, eni “Teale.” nikimili mele piliipu tímbulu lem Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimbanje? Eni-enini piliai! 20 Akiliinga-pe olsu ulu kanurumbulu mele kepe piliirimbulu mele kepe olsunga kerale pipi kapula naa simbulú.” niringli.
21 Enini elsele alsuku tondulu munduku niku mundu-mong tenjikuliinga “Else pale.” niring. Elsele-ni ulu-tondulu tiringli akili yambuma-ni pali kanuku kene, Pulu Yili kape niku bi paka tunjuring kilia enini kanukuliinga elsele ambolku liiku buni singí kupulanum te koruku kiliring. 22 ⸤Ulu te⸥ liipa ora sirim ulu-tondulale-ni teku kaí tiringli yi kanili yunga punie tu paon omba purum.
23 Pita Jon-sele “Wendu pale.” niring kene elsengla yambuma muluringna sumbi-siku pukulu kene, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene
31 Aku-siku Pulu Yili-kene popu toku ung niku pora siring kene lku muluringele jim-jim mele tepa, Mini Kake Tiliele enini-kene molupa kapula tinjirim-na mundu-mong naa teku Pulu Yili-nga ungele tondulu munduku yambuma anduku niku siring.
32 Yi-Nuim Krais Yesos-ndu ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yambuma kapula-kapula molku enini numanu tiluna pupili muluring. Yambu te yunga méle nusurum-ma ‘nanga mendepulu’ naa nimba, ‘oliunga pali’ niku tere leku nusiring. 33 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni Auli Yesos lomburupa ola mulurum kanuring mele temani kaiéle munduku naa kelku tondulu munduku toku silsiliiku anduring kene Pulu Yili-ni enini we kondu kolupa aima membu panjipa ‘Molku konjangi.’ nirim. 34 Enini muluringna yambu te langi kepe méle te mólu turum yambu te naa mulurum. Wale-mare wale-mare nimba yambu te ma lepa lku pulele angiliipa tirim yambuma-ni ma we lepa lku we angiliirim-ma ku-moni liiku meku oku, 35 Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma muluringna oku siring, enini yambu te méle mólu turum yambu kanuma moke teku siring.
36 Aku-siku tiring mele ‘Josep’ nili yi te-ni aku-sipa tirim. Yi kanili Yesos-ni liipa mundurum yima-ni yunga bi te ‘Banapas’ niring. Banapas-nga ung-pulele ‘Yambuma nimba toembu tunjuli yili’. Yunu LLipai yili, yunga kolea Saiporas. 37 Yunga ma te lirim kanili ku-moni liipaliinga memba omba Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima sirim.
<- LIIPA MUNDURUM YIMA 3LIIPA MUNDURUM YIMA 5 ->
Languages