1-2 Uncheeꞌ qꞌilal u Xhan vikꞌaol u Zacarias tu u Tioxh tu tzꞌinlich txꞌavaꞌ. Aꞌ chit 15 yaꞌbꞌ tok tu tijlenalil u mam ijlenal Tibeerio Cesar. Utz governadoorich u Pooncio Pilato tikuenta Judea. Governadoorich u Herodes tikuenta Galilea majte. Utz governadoorich u Felipe vitzaꞌqꞌ u Herodes tikuenta Iturea tuchꞌ tu Traconite. Governadoorich u Lisanias tikuenta Abiliinia. Utz aꞌ chit qꞌesal oksan yol vatz Tioxh xoꞌl qꞌu Israeel u Anaas tuchꞌ u Caifaas.
3 Ech aatz u Xhan, xeꞌt ipaxsa itziiul u yolbꞌal Tioxh tikuenta kajay qꞌu txꞌavaꞌ najaꞌch u nimaꞌ Jordaan. Nichtal tu qꞌu aanima aas sikꞌaxa qꞌul ipaav utz; ech sakuyax ipaav. Siꞌan ivautiismo majte, techlal ikꞌaxat qꞌul ipaav. 4 Kam chit echaꞌ vaꞌl tzꞌibꞌamalka tu u Isaias, u alol tetz u yolbꞌal Tioxh, aas tal ech tzaꞌ:
15 Ech nichmotxichꞌian qꞌu aanima. Tan vaꞌl motx ichokon taanima tiꞌ. Tan kamal aꞌ viTxaaom u Tioxh u Xhan nichtaleꞌ.[c]
16 Pek aatz u Xhan, tal te ech tzaꞌ: —Aatz in, nojchit tu koꞌn aꞌ nunbꞌanvu vautisaarex. Pek ech koj vaꞌl tulka viꞌ, tiira paalchu tijleꞌm sunviꞌ. Aal yeꞌk sikꞌuloꞌk viꞌ soꞌokꞌins chitol el ixaabꞌ. Utz aꞌ vaꞌl saoksan u Tioxhla Espiiritu sekꞌatza. Utz satoksaꞌex tu jik tuchꞌ vixamlil. 17 Utz echaꞌ iqꞌomal chꞌilibꞌ itriigo tiqꞌabꞌ. Ech satam u paqꞌbꞌal el itriigo. Sichꞌili el ichꞌimil vitriigo. Ech simol okoꞌp u triigo tu u tatibꞌal. Pek aatz vichꞌimil, sikꞌachoꞌk tu u xamal vaꞌl yeꞌk iyaꞌeꞌ.— Texhtuꞌ.
18 Ech sibꞌ tereꞌn koꞌxh yol tal tu qꞌu aanima tiꞌ toksal tu jik. Aꞌ nichipaxsa itziiul u bꞌaꞌnla chusbꞌal tu qꞌu tenam. 19-20 Pek oksal u Xhan tu tzeꞌ tu u governadoor Herodes. Tan tiira tal u Xhan te aas yeꞌxtxoj iqꞌomal u Herodias taqꞌo, u tixoj u Felipe, vitzaꞌqꞌ u Herodes. Utz tal te majte kam tereꞌn qꞌu kam yeꞌxtxoj nichiꞌaneꞌ. Pek aal koꞌn paj itzꞌajsa ok vipaav u Herodes aas toksat u Xhan tu tzeꞌ.
Vibꞌantu ivautiismo u Jesuus
21 Uncheeꞌ sibꞌal aanima bꞌanax vautisaar tu u Xhan. Utz antu u Jesuus iꞌan ivautiismo majte. Utz tuul nichiqꞌila isikꞌle Tioxh u Jesuus tu u vautiismo, jajpu u amlika. 22 Utz ok u Tioxhla Espiiritu kꞌatza. Echaꞌ paroomaxh kuꞌ tibꞌa. Utz uch kꞌasuꞌl maꞌl u yol tu Amlika tal ech tzaꞌ: —Axh vunKꞌaol vaꞌl tiiꞌin saiꞌ. Utz axh u kꞌujlebꞌal unkꞌuꞌl.— Texhtuꞌ.[d]
Vibꞌii qꞌul ikꞌuy imam u Xhep tuchꞌ u Jesuus
23 Aatz ixeꞌt u Jesuus tiꞌ talax u bꞌaꞌnla chusbꞌal, kamal 30 iyaꞌbꞌ. Utz ikꞌaol u Xhep nichtalaxeꞌ, ayaꞌ vikꞌaol u Elii.
a Choktaj u Isaias 40.3-5.
b Sibꞌal qꞌu jajol jaꞌmel alkavaar nichisubꞌ qꞌu aanima tiꞌ u puaj nichijaj te. Maas nichijaj te vatz vaꞌl sataqꞌeꞌ bꞌanel. Echaꞌ vaꞌl nichiꞌan u Zaqueo. Choktaj U Lucas 19.8.
c Aatz u yol “iTxaaom u Tioxh vaꞌl sauli” chia. Ayaꞌ u yol “Cristo” tu u yolbꞌal griego.
d Choktaj u Isaias 42.1.
e Aatz u tokeꞌ aas nital qꞌul ikꞌuy imam u Jesuus tzaꞌ, tiꞌ ikꞌuchtaꞌ aas nojchit iimama tetz u Daviid. Utz tiꞌ ikꞌuchtu majte aas atil tatin taqꞌo. Ech tokeꞌ nikꞌuch vikꞌuy imam u Xhep, tu u Lucas tzaꞌ. Tan tiira ibꞌoꞌqꞌol vatz qꞌu Israeel aas nitiqꞌo tachul qꞌul ikꞌuy imam. Tan axhibꞌi vaꞌlich motx ipaal tu mamaj tzaꞌl, til koꞌxh niiqꞌolik bꞌen tu preexhuil tu unjot qꞌu tenam. Utz nipaxi tibꞌ qꞌu Israeel niyolonka. Utz nisotz sikꞌuꞌl abꞌil ikꞌuy imam, abꞌil titzꞌin tatzik niyolonka. Pek niꞌan ech tziꞌ tan, aꞌ isaꞌ yeꞌ sasotz sikꞌuꞌl. Ech nitiqꞌo tachul.